Ehkki saudid üritavad aktiivselt mõjutada regiooni riike katkestama Iraaniga suhted, tahab suurem osa jõuda vastastikuse mõistmiseni, kirjutab Stafford. Häda on aga selles, et laheriikide vahel jääb seda mõistmist järjest vähemaks.
Stafford märgib, et Lähis-Ida eelmised geopoliitilised konfliktid, milles on osalenud naftat tootvad riigid, on alati kaasa toonud nafta hinna tõusu. Kuid praeguse konflikti taustal nafta hind hoopis langeb, sest ületootmine on suurem probleem kui pinged piirkonnas.
„Aga mis juhtub, kui Saudi Araabia ja Iraani praegune külm sõda muutub kuumaks?“ küsib analüütik.
Saudidel on hulk põhjusi mitte järele anda – juba seepärast, et kuningriik tunneb ennast igast ilmakaarest sissepiiratuna. Nad maadlevad paljude probleemidega: riigis tegutsevad ekstremistid, Iraani mõju kasvab, USAga suhe on mõranenud. „Iraani ja Lääne tuumalepe kinnitas veel kord Ar-Riyadi veendumust, et nad on suures ohus,“ selgitab Stafford.
Kui Saudi Araabia ja Iraani vastasseis kasvab otseseks sõjaliseks konfliktiks, on sel katastroofilised tagajärjed naftaturule. Stafford viitab ameerika majandusprofessori, Iraani päritolu Hossein Askarile, kes ütles, et kui Iraan ja Saudi Araabia astuvad sõtta, võib nafta hind üleöö lennata 250 dollarile, aga hiljem taanduda 100 dollarile. Kui aga Ar-Riyad ja Teheran ründavad teineteise naftatootmist, võib hind veelgi kõrgemale lennata, lisas Askar.
Stafford rõhutab, et selline sündmuste areng on võimalik vaid kauges tulevikus. Ometi on piir nafta üle- ja alatootmise vahel õhem, kui paljud arvavad, rõhutab ta.